Ärge rahulduge sisu kehva vaatega

Kujutlege, et lähete kinno kauaoodatud filmi vaatama. Olete arvustusi lugenud. Olete järjekorras. Ostsite suupisteid ja lülitasite telefoni välja. Sisenete kinosaali ja olete valmis eriliseks elamuseks. Ekraan on tilluke ja udune. Näete ainult teiste inimeste päid.

Olete pettunud. Tõenäoliselt küsite raha tagasi. Ometi on see täpselt see, mida töötajad ja õppurid üle maailma iga päev kogevad. Nad lähevad lugematu arv koosoleku- ja klassiruumidesse, et saada teadmisi, teha esitlusi või suhelda kolleegidega ja neile vaatab vastu kehv digiekraan.

Mis on selle tulemus? Ettevõtetes viib see ebatõhusate koosolekuteni ja vähenenud koostööni. Kuid hariduses on see veelgi murettekitavam. Epsoni uuring õpetajate seas näitab, et kehv kuvamistehnoloogia võib vähendada akadeemilisi tulemusi.

Õpetajad ütlevad, et on olemas seos lapse võimetuses vaadata selgelt ekraani või kuvarit ja madalamate eksami- ja testitulemuste vahel ¹. Seda iseloomustatakse klassi tagaosas „odavatel kohtadel“ istuvate lastega, mis võrdub tavateatris kehva vaatega ülemistel rõdudel istumisega.

See on kummaline, et see, mis pole kunagi aktsepteeritav meelelahutuse kontekstis, ei kehti alati töökohtadel ja haridusvaldkonnas. Eriti arvestades, et inimesed nõuavad muudatusi. Tegelikult töötajad ütlevad, et ebatõhusad koosolekud on üheks suurimaks raisatud aja põhjuseks ².